Mäng on osutunud ülioluliseks, aidates lastel õppida ümbritseva maailmaga suhtlema. Mäng annab väikelastele raamistiku, mis võimaldab neil õppida motoorseid, kognitiivseid, füüsilisi ja sotsiaalseid oskusi – see on nende arengu oluline osa. Laste ajud peavad olema kaasatud pärisellu, praktilistesse ja sisukatesse õpikogemustesse. Mäng laste ja nende vanemate vahel on eriti kasulik mitmel põhjusel, sealhulgas vanema ja lapse sideme toetamine, suhtlemise ja sidemete edendamine ning õppimise ja emotsionaalse arengu edendamine.

Mängu peetakse lapse arengu ja tema füüsilise ja vaimse tervise jaoks nii oluliseks, et see on lisatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklisse 31.
 

Üks viis, kuidas vanemad saavad mänguaega võimalikult kaasahaaravaks muuta, on interaktiivne ja lapse juhitud mäng. See on koht, kus vanemad järgivad lapse antud juhiseid, kommenteerides või jutustades samal ajal, mida laps teeb. Näiteks kui laps mängib kokkupandavate loomamänguasjadega, saad kirjeldada, mida tegelased teevad, näiteks "suur lõvi jookseb väikese lõvi juurde". Ole uudishimulik, mis edasi võib juhtuda, ja lase oma lapsel süžeed kujundada, sina aga liitu stsenaariumiga ja jälgi peategelase tegevust. 

Kui lapsed digitaalselt mängivad, proovi kaasa lüüa mängudes, mida saate koos mängida, eriti interaktiivsetes mängudes, mis võimaldavad teil rääkida sellest, mida koos teete, ja jagada mänguteemasid. Näiteks Kinderi loodud uues rakenduses saavad sinu lapsed osaleda oma seikluses, mida saate mõlemad seejärel Jutuvestmise ajal uuesti läbi vaadata, et äsja kogetud mängukogemuse üle sidet luua.
 

Oluline on lisada mänge, millega saavad tegeleda kõik pereliikmed, ja see võib tähendada tegevuste valimist, mis toetavad nooremate liikmete oskusi. Õnnemängud ja mängud, mis ei tugine konkreetsetele oskustele, võivad olla head, sest need annavad kõigile võrdse võimaluse. Samuti on lühemad mängud, mis on noorematele lastele paremini hallatavad, tõenäoliselt edukamad. Kinderi loodud rakendus on suurepärane näide tegevustest, mis kohanduvad laste vanusega, et neid asjakohaselt proovile panna.
 

Mäng võib olla lastele oluline väljund oma tunnete ja emotsioonide väljendamiseks. See võib pakkuda lastele võimalust stsenaariume läbi mängida, mis aitab neil neist aru saada ja mõista, mis on juhtunud ja mis võib juhtuda. Lapsed saavad oma tundeid ka väliselt väljendada, mängides neid läbi mängutegelaste, ja see aitab neil neist aru saada.

Mäng, eriti väljamõeldud või kujuteldav mäng, võimaldab lastel turvalises keskkonnas olukordade kallal töötada, edendades nii kognitiivsete kui ka sotsiaalsete võimete arengut. Mängu peamine mehhanism on see, et see võimaldab lastel harjutada ja läbi elada „päris“ stsenaariume kujuteldaval viisil. See võimaldab lastel uurida keerulisi teemasid mängu turvalistes piirides ja viisil, mis võimaldab neil vajadusel nendest „mängustsenaariumidest“ välja astuda.
 

Praegune laste põlvkond kasvab üles digitaalsete põliselanikena. Mängu ei kogeta enam rangelt reaalse või virtuaalse tegevusena. Uuringud osutavad digitaalse ja mitte-digitaalse piiride hägustumisele. Uuringud, mis keskenduvad laste digitaalsele mängule kodus, on näidanud lastele positiivseid õpitulemusi.
Laste jaoks on oluline tegeleda tegevustega, mis toetavad nende füüsilist, keelelist, kognitiivset ja sotsiaalset arengut täiel määral. Digitaalne mäng on üks viis nende oskuste arendamiseks, kuid on oluline, et lapsed tegeleksid laia ja mitmekesise tegevuste valikuga, et tagada nende arengu edendamine terviklikul viisil.
 

Suurbritannias ei ole valitsuse juhistes täpsustatud konkreetseid vanuseid ega ajalisi piiranguid ning rõhutatakse, et vanuse ja koguste soovitusi toetav tõendusbaas on nõrk. Minu professionaalne seisukoht eelkooliealiste laste puhul oleks see, et vanemad peaksid tagama, et nende väikesed lapsed tegeleksid mitmesuguste tegevustega, mis võivad hõlmata digitaalset mängu, kuid et need jääksid alati nende digitaalse mängukogemuse oluliseks osaks.
 

Suurbritannias puuduvad kindlad juhised selle kohta, kui kaua lapsed peaksid digitaalsetes seadmetes veetma. Praegused juhised Suurbritannias soovitavad vanematel keskenduda digitaalse mängu ja ekraaniaja mõjule pereelu aspektidele. On oluline, et vanemad suudaksid hallata ja reguleerida, kui palju aega lapsed digitaalse mänguga veedavad, ning et veebis mängimisele kuluv aeg toimuks peamiselt vanemate ja laste koosolemisel.
 

Rakendused, mis vanemate ja laste koos mängimist ja suhtlemist julgustavad, on laste arengu toetamisel kõige kasulikumad. Mängud, mis võimaldavad lastel ideid jagada ja vanematega loovalt mängida, pakuvad lastele optimaalset keskkonda.
Kinderi uus rakendus Applaydu pakub kogu perele loodud mängukogemust, mille eesmärk on julgustada sidet veetma aega, kus vanemad ja nende lapsed saavad koos mängida ja avastada. Selle eesmärk on aidata arendada laste kognitiivseid oskusi, sealhulgas matemaatikat, motoorseid oskusi, lugemist ja kirjutamist ning mälu. Rakendusele anti hiljuti Educational App Store'i kõrgeim hinnang (5*).
 

Uuringud, mis keskenduvad laste digitaalsele mängule kodus, on näidanud positiivseid õpitulemusi. Digitaalne mäng võib aidata laste kognitiivset arengut, edendada loovust, toetada suhtlemise ja sotsiaalse suhtluse oskusi, kui nad mängivad teistega. Hiljutised uuringud digitaalse mängu valdkonnas on näidanud, et digitaaltehnoloogia võimaldab suurendada õppimist ja loovust; tehnoloogia saab hõlmata kohest tagasisidet ja võimalust parandada vigu ning proovida uusi ideid, mis võib avaldada positiivset mõju laste õpitulemustele.
 

Mõiste "digitaalne mäng" viitab sageli mängumudelile, mis tuleneb ekraanipõhistest tegevustest. See hõlmab video- ja arvutimängude, elektrooniliste mänguasjade, mobiiltehnoloogiate, nutitelefonide, iPadide ja tahvelarvutitega seotud mängutegevusi.
 

On väga tavaline, et lastel on sõprussuhetes tõuse ja mõõnasid, seega on oluline selle pärast mitte liiga palju muretseda. Teistega lahkarvamustega toimetuleku õppimine on eluliselt tähtis oskus ja on loogiline, et see on midagi, mida nad peavad harjutama. Selle õppimise hõlbustamiseks julgustan vanemaid rääkima oma lastega teiste inimeste vaatenurga mõistmisest. See võib alguses olla väga raske, kuid see on nii hea oskus harjutada ja aitab neid tõesti, kui nad satuvad teistega lahkarvamustesse.
 

Mõned lapsed võivad olla uute inimestega kohtumisel ja teistega sõprussuhete loomisel ettevaatlikumad ja see on okei. Kõik ei ole ühesugused ja see teebki maailma huvitavaks. Kui teie laps soovib luua rohkem sotsiaalseid sidemeid, on tema suhtlemis- ja mänguoskuste arendamine väga abiks. Kujutlusmängude harjutamine mänguasjade või tegelastega on suurepärane viis alustamiseks ja annab talle ideid, mida saaks uute sõpradega mängida.
 

Children can find it hard to manage strong emotions because it’s tough to manage all the sensations that are happening in their body when they are angry or upset. They will also have lots of thoughts going through their mind at the same time and that’s a lot for them to process at any one time. No wonder they can become overwhelmed and distressed.

In these moments trying to help you child calm their body and quieten their mind is the best strategy. This could be through distracting them onto something else or giving them something else to focus on. Or you can try relaxing your bodies together through moving and shaking or doing some breathing exercises.

Uued kohad võivad meile kõigile tunduda üle jõu käivad või harjumatud ning tekitada meis muret või soovi neid täielikult vältida. Üks põhjusi on see, et me ei tea, mida oodata või mis seal juhtuda võib. See kehtib eriti laste kohta, sest neil võib olla vähem võimet arvata või ennustada, mis juhtub kohtades, kus nad pole varem käinud. Saad seda lihtsamaks ja vähem hirmutavaks muuta, aidates oma lapsel mõelda, mis uues kohas juhtuda võiks, ja sinu täiskasvanulik ennustamisvõime (või arvamisvõime) on tõenäoliselt palju parem kui nende oma.
 

Lapsepõlvehirmud ehk foobiad on laste seas väga levinud. Neil võib olla muret igasuguste asjade pärast, näiteks ämblike, pimeduse või ise magama jäämise pärast. Sageli on need mured laste arengu normaalne osa ja nad läbivad need etapid. Aga kui mured mõjutavad igapäevaelu negatiivselt, oleks hea kaaluda toe saamist, rääkides oma perearstiga.
Saate oma last aidata ka sellega, et toetate teda oma muredest rääkimas ja leidma viisi nendega koos silmitsi seismiseks. Üks viis selleks võiks olla stsenaariumide mängimine tegelastega, kes nende hirmudega tegelevad ja neist üle saavad.
 

On väga tavaline, et lapsed tahavad järgida oma päevakava ja on vähem innukad täiskasvanute reeglite järgimise suhtes. Neil peab olema oma maailmas kontrolli ja autonoomia tunne ning oluline on leida viise, kuidas anda neile kontroll nende vanusele sobival viisil. Lapsed arenevad väljakutsete keskel ja saavad vastutuse andmisest kasvada. Selliste võimaluste andmine aitab neil tunda end oma elus paremini kontrolli all olevat ja võite avastada, et nad on seejärel rõõmsamad teie palve täitmisel.